Top
Print PDF version
Scroll down

Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia
2014-2020

September 2013

Urve Palo, Ettevõtlusminister

Eessõna

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 näol on tegemist kogu Eesti majanduse keskse strateegiaga järgnevaks seitsmeks aastaks, milles pöörame tähelepanu kolmele reaalsele väljakutsele Eesti jõukuse kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine.

Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks.

Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi.

Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias nende ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks.

Endiselt on oluline Eesti inimeste ettevõtlikkusele ergutamine – meil peab olema palju rohkem uuenduslikke ja edukaid firmasid, kes suudavad pakkuda tööd kümnele või enamale inimesele ning oma tooteid ja teenuseid eksportida. Sellele mõeldes soodustame julgustame ambitsioonikate ärimudelite kasutuselevõttu ning ettevõtetes teadus- ja arendustegevusega tegelemist.

Urve Palo, Ettevõtlusminister

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
2.

Sissejuhatus

"Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus.

Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises (vt. Joonis 1. Strateegia ülesehitus), kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu me aastaks 2020 jõuda tahame ning mida selleks tegema peame. Samuti oleme välja toonud arengukava prognoositava maksumuse koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega.

JOONIS 1. Strateegia ülesehitus:

Strateegia koostamisel oleme ulatuslikult konsulteerinud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega (vt. Joonis 7. Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika rakendussüsteem).

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
3.

Visioon

Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on:

  • Lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda

    Eesti ettevõtja on tunnustatud ja lugupeetud partner nii Stockholmis kui Peterburis, nii San Fransiscos kui Shanghais. Eestisse on teretulnud äri ajama rahvusvahelised ettevõtted, kelle jaoks on oluline innovatsioonisõbralik keskkond, läbipaistev, usaldusväärne ja kiire asjaajamine, hea infrastruktuur ning ligipääs Skandinaavia, Baltikumi ja Loode-Venemaa turgudele.

  • Spetsialiseerunud, usaldusväärne, kohanemisvõimeline

    Eesti ettevõtjate rahvusvahelise edukuse alus on arukas spetsialiseerumine, kiire kohanemisvõime, innovaatilisus, efektiivsus ning usaldusväärsus. Maailm on eksportijate koduturg. IKT-lahendused on ettevõtetes laialdaselt kasutusel.

  • Atraktiivne julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning noortele talentidele

    Eesti ettevõtjad on muutusi eestvedavad. Ei kardeta katsetada uusi tehnoloogiaid, julgetakse arendada ideid ja ärimudeleid ning olla loovad ja ettevõtlikud. Noortel rahvusvahelistel talentidel on Eestis parimad võimalused karjääri teha ja olla tegelikud otsustajad. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud start-up ettevõtte kasvuala.

  • Rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is

    Eesti majandus paistab Euroopas endiselt silma dünaamilisuse ning väljapaistvate majandusarengu näitajatega. Põhjapoolsete EL liikmete jaoks on Eesti transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete EL liikmete jaoks sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale.

  • Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga

    Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondade üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
4.

Hetkeolukord

Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset paranemispotentsiaali saamaks suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja arenenud toimiv tugistruktuur ettevõtluse toetamiseks. Oluline on Eesti rahvusvahelise maine parandamine, mis seostub otseselt ka jätkuva majanduskasvu tagamiseks vajalike investeeringute riiki meelitamisega.

Samas iseloomustab Eesti ettevõtjaskonda mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida.

Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud Euroopa Liidu ning maailmamajandusega, mõjutab meid ka vahetult ja suures ulatuses väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski aitab mõneti minimeerida kasvustrateegia ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas survestab Põhjamaade lähedus palgakasvu, mis ühest küljest sunnib ettevõtjaid efektiivsusele, teisalt aga raskendab sobiva tööjõu leidmist, kuna palgakonkurentsi pakkumiseni Skandinaaviaga on meil veel pikk tee läbida. Samas on lähedus jõukatele turgudele selge konkurentsieelis, mida ära kasutada.

Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite juurutamise, arendustegevusse investeerimise, mitmepoolse koostöö soodustamise, talendipoliitika loomise, loomemajanduse edendamise ning ettevõtluskeskkonna igakülgse arendamise abil/kaudu. Põhjalikumalt käsitletakse temaatilisi väljakutseid ja neile vastamist igas peatükis eraldi. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
5.

Üldeesmärk ja seosed teiste arengukavadega

Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel oleme lähtunud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ 1 seatud kahest katuseesmärgist:

  1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni
  2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele

Tootlikkuse tõstmisel keskendume nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Lähtudes eeldusest, et tootlikkuse kasv viib pikemas perspektiivis ka tööhõive kasvuni, oleme strateegia üldeesmärgiks seadnud tootlikkuse kasvu (vt. Joonis 2. Strateegia üldeesmärk ja alaeesmärgid)2. Strateegia alaeesmärgid peegeldavad olulisimaid komponente üldeesmärgi saavutamisel.

JOONIS 2. Strateegia üldeesmärk ja alaeesmärgid

Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgi „Heaolu kasv“ saavutamisse, mille peamine komponent – majanduslik jõukus – ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku „Ettevõtluse kasvustrateegias“ planeerituga.

Samuti on loodav arengukava tihedalt seotud teiste valdkondlike arengukavadega, mis mõjutavad ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda. Alltoodud joonisel (vt. Joonis 3. Kasvustrateegia seosed teiste arengukavadega) on välja toodud seosed teiste arengukavadega koos olulisemate märksõnadega 3.

JOONIS 3. Kasvustrateegia seosed teiste arengukavadega

Ettevõtluse arendamisse panustab otseselt või kaudselt mitu riiklikku arengukava 4. Regionaalarengu stateegia hõlmab endas piirkondlike ettevõtete sihtrühma (vt lk 11), võimendades sellega ettevõtluse pealekasvu nii tõmbekeskustes kui väljaspool. Maaelu arengukava ja turismi arengukava keskenduvad ettevõtluse arendamisele kindlates majandussektorites, keskendudes oma tegevusalade spetsiifiliste kitsaskohtade lahendamisele.

Kui kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia.

Elukestva õppe strateegia seab enda eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv. Seetõttu seab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse arendamise kontekstis haridussüsteemile järgmised ootused:

  • reaalainete õppe ajakohastamine põhikoolides ja gümnaasiumites 5
  • kvaliteetne inseneriharidus, sh õppe sidumine praktikaga
  • kutse- ja täiendõppe süsteemi tõhustamine
  • e-oskuste arendamise integreerimine õppekavadesse

Tööjõu kättesaadavust mõjutab olulisel määral ka tänane struktuurne tööpuudus. Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata 6. Seetõttu on meie ootus ka Sotsiaalministeeriumi eestveetavale töövaldkonna poliitikale, et aktiivse tööturupoliitika abil (vajadusel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga) naaseks tööjõuturule rohkem ettevõtete jaoks vajalike oskustega töötajaid. Produktiivsuse tagamisel on oluline ka rahvastiku tervisestaatus, millele keskendub Sotsiaalministeeriumi juhitav „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“. Töövaldkonna poliitikat täiendab omakorda infoühiskonna arengukava 2014-2020, mille raames pööratakse tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh silmas pidades arendatavate teenuste turvalisust). Samuti jätkuvad koostöös Siseministeeriumiga jõupingutused kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööleasumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

Infoühiskonna arengukava 2014-2020 soosib ettevõtluse arengut lisaks konkurentsivõime kasvu toetava side- ja teenuste taristu arendamisega. Käesoleva arengukavaga on konkreetseks koostöökohaks Eesti rahvusvahelise maine edendamise alal, milles infoühiskonna arengukava meetmed panustavad kitsamalt Eesti kui e-lahenduste maa kuvandi arengule ja levikule – ettevõtluse kasvustrateegias aidatakse neid sõnumeid veelgi levitada ja laiendada.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
6.

Fookused

Kasvustrateegial on kaks fookust:

  1. Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad)
  2. Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid

Peatükis käsitleme järgemööda mõlemat spetsialiseerumist, selgitades nende alusloogikat ja ellurakendamist.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Kasvuvaldkonnad

Milleks kasvuvaldkonnad?

Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas 7. Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste tihedas ja piiriüleses koostöös.

Kasvualade arendamisel oleme seadnud eesmärgiks, Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisuse globaalsetes kasvuvaldkondades. 8

Valikumetoodika

Kasvualade valimine koosnes kahest etapist: kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest. Kvantitatiivne analüüs 9 selgitas välja majandussektorid, mis on Eestis suuremat lisandväärtust, eksporti ja tööhõivet loovad. Samuti arvestati koostöövõimekuse ja teaduse kvaliteediga Eestis.

Kvalitatiivse analüüsi eesmärk oli eelneva analüüsi tulemusele lisada põhjalikum hinnang majanduskeskkonna edasistele arengutele. Analüüsi käigus loodi mudel, mis hindas kvantitatiivses etapis leitud sektoreid järgmistes valdkondades: Eesti ettevõtluse potentsiaal; Eesti teaduse potentsiaal; majandusliku mõju ulatus ning selle realiseerumise tõenäosus. 10.

Eelisarendatavad kasvualad

Arengufondi läbiviidud analüüs näitas, et enim kasvupotentsiaali omavad Eesti majanduse arendamisel järgmised suured valdkonnad:

  1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 11
  2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused 12
  3. Ressursside efektiivsem kasutamine 13

Konkreetsed spetsialiseerumisnišid igas suures teemas täpsustakse tegevusprogrammide koostamise käigus. Seejuures on oluline märkida, et ei spetsialiseeruta mitte sektoritele, vaid tegevustele (activities) sektorite sees.

Tegevused

Kasvualade arendamisel on väljakutse sõnastaja riik, kuid lahendused töötatakse välja ettevõtjate ja akadeemilise sektori koostöös. Riik realiseerib oma huvi kolme peamise instrumendi kaudu:

  1. Koostöövõrgustike arendamine (sh rahvusvaheliselt). Lahendamaks riigile olulisi väljakutseid, suurendamaks sünergiat rahvusvaheliste algatustega (Horisont2020) ja loomaks eeldusi nende siseriiklikuks rakendamiseks ja vastuvõtmiseks, esitatakse selge tellimus riigi rahastatavatele koostööstruktuuridele (näiteks klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele), mille ülesandeks on panustada muuhulgas:

    • ettevõtete tehnoloogilise teadlikkuse ja T&A tulemuste rakendamisvõimekuse tõstmisse,
    • T&A mahukate ja innovaatiliste välisinvesteeringute kaasamisse,
    • ettevõtete koostöö arendamisse rahvusvaheliste TA&I klastrite ja tehnoloogiaplatvormidega.
    Riigi poolt kaasfinantseeritud koostööstruktuurid (nagu tehnoloogiaarenduskeskused ja klastrid) peavad tuginema ettevõtjate ühisel nägemusel arendus- ning turundustegevuste (sh rahvusvaheline turundus) planeerimisest ja elluviimisest, mistõttu toimub teemade sõnastamine koostöös partneritega ettevõtlus- ja akadeemilisest sektorist.

  2. Nõudluspoole poliitikate arendamine. Loomaks turgu innovaatilistele toodetele ja teenustele, suurendame riigi võimekust ja valmisolekut käituda innovaatiliste lahenduste tellijana (näiteks innovaatiliste riigihangete läbiviijana): tagame selle, et riik oleks ettevõtetele aktiivne innovatsioonipartner uuenduslike lahenduste tellijana, sh. soodustades innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja hankimist ning näidisprojektide elluviimist. Sellega elavdame ettevõtete innovatsioonitegevust, aidates kaasa nii start-up ettevõtete tekkimisele kui partnerlustele välisettevõtetega.

  3. Start-up ettevõtluse hoogustamine. Kuigi suur osa Eesti viimase kümnendi aktiivsest ettevõtluspoliitikast on olnud suunatud traditsioonilise majanduse ajakohastamisele, on olemasolevate ettevõtete arendamisel alati võimekuse lagi ees. Sestap on oluline tegeleda olemasolevate kompetentside pealt tasuvamatesse sektoritesse liikumisega 14, edendades selleks tärkavaid ettevõtteid. Selleks soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist prioriteetsetes valdkondades.
    Anname uue hoo "Start-up Eesti" programmile, keskendudes kolmele peamisele tegevussuunale:

    • toetame start-up ettevõtlust käsitlevate õppemoodulite levikut, interdistsiplinaarsete meeskondade moodustamist ning spin-offide tekkimist,
    • panustame võimalikult kiiresse prototüübi valmimisesse ja miinimumtoote turule toomisesse. Muuhulgas teeme testtoote valmimist toetavad vajalikud tugiteenused ja rahastuse laialdasemalt kättesaadavaks ning kiirendame kohaliku ingelinvesteeringute turu arengut,
    • toetame juhtimiskompetentside kaasamist ja kasvatamist start-up'ides ning tugisüsteemides. Teiste seas oleme abiks rahvusvahelise kogemusega juhi värbamisel ja ambitsioonikate ettevõtjate juhtimisoskuste täiendamisel ning coachingu kvaliteedi tõstmisel.

Kasvualade arendamisse panustame lisaks käesoleva strateegia tööriistadele eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika instrumentidega (riiklikud T&A programmid nutika spetsialiseerumise valdkondades, erialastipendiumid, nutikat spetsialiseerumist toetav institutsionaalne arendusprogramm T&A asutustele ja kõrgkoolidele), kuid kaasates sellesse aktiivselt ka teised avaliku-, era- ja mittetulundussektori partnerid. Lisaks täiendavad üleriigiliste kasvuvaldkondade eelisarendamist ka regionaalarengu strateegias määratletud tegevused suurema kasvupotentsiaaliga piirkondlike kasvuvaldkondade määratlemisel ja nende eelisarendamisel.

Juhtimine

Nutika spetsialiseerumise juhtimispõhimõtted on kirjeldatud arengukava peatükis "Rakendamine ja juhtimine".

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Sihtrühmad

Kui eelpool kirjeldasime kasvualadel põhinevaid fookuseid, siis selles alapeatükis toome välja strateegia fookused sihtgruppide osas – ettevõtted, kes moodustavad Eesti majanduse mõjukeskme ja panustavad enim strateegiliste eesmärkide saavutamisse.

Sihtgrupipõhise lähenemise aluseks on EAS-i läbiviidud kliendianalüüs, mis jaotab täna Eestis tegutsevad ettevõtted nelja suurde rühma: suurkliendid, võtmekliendid, kasvukliendid ja piirkondlikud kliendid (vt. tegevussuundadega). Nii piirkondlike kui kasvuklientide puhul eristatakse alajaotusena ka alustavaid ja tegutsevaid ettevõtteid.

JOONIS 4. Strateegia sihtrühmade jaotus koos tegevussuundadega

Nimetatud kliendigrupid hõlmavad endas kogu tänast ettevõtlusmaastikku. Kolm esimest gruppi orienteeruvalt 3700 ettevõttega moodustavad olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest ja nende potentsiaalne panus strateegia üldeesmärgi ja alaeesmärkide saavutamisse on suurim. Seetõttu on strateegia sihiks positiivselt mõjutada (vt. ka mõjumudel) võimalikult suurt hulka ettevõtteid just neist gruppidest:

  • Suurkliendid - olulise mõjuga ettevõtted, mis veavad oma valdkonnas lisandväärtuse kasvu. Peamiseks kriteeriumiks on ekspordi müügitulu, mis peab olema suurem kui 30 miljonit eurot aastas – selle kriteeriumi ületab täna ca 30 ettevõtet. Nendele ettevõtetele pakume eelkõige äriteenuseid ja äridiplomaatilist tuge välisturgudele sisenemiseks ja seal tegutsemiseks. Samuti pöörame tähelepanu tarneahela arendusele ning strateegilisse koostöösse teiste ettevõtete ja ülikoolidega.
  • Võtmekliendid - edasipürgivad ettevõtted, millel on kas suur ekspordi müügitulu või Eesti keskmist taset ületav lisandväärtus. Nende ekspordimüügitulu peab ületama 1,25 miljonit eurot või lisandväärtus töötaja kohta olema suurem kui 25 000 eurot aastas – selliseid ettevõtteid on ligikaudu 1100. Võtmeklientide puhul keskendume nii arendusevõimekuse tugevdamisele, strateegiliste partnerlussuhete väljaarendamisele kui turunduskompetentside suurendamisele koos personaalse toega välisesindustes.
  • Kasvukliendid - ambitsioonikad alustavad ja kiireltkasvavad ettevõtted. Alustavate ettevõtete puhul tähendab see aastase müügitulu prognoosi teise tegutsemisaasta lõpuks rohkem kui 200 000 eurot ja ekspordiintensiivsust vähemalt 25%. Kiireltkasvavate ettevõtete ekspordi müügitulu prognoos peab olema vähemalt 200 000 eurot või kasvama aastas 20%. Selliseid ettevõtteid on täna ligi 2600. Kasvuklientide puhul pöörame tähelepanu nii teadmiste soetamisele ja arendustegevusele kui turuinfo jagamisele ja abile kontaktide loomisel.

Kuigi ettevõtluse kasvustrateegia teravik on suunatud eelkõige kolmele esimesele sihtgrupile, on oluline jätkusuutlike ettevõtete pealekasvu tagamine. Seetõttu on piirkondlike ettevõtjate 15, kes moodustavad oma arvukuses valdava osa Eesti ettevõtjatest, arengu soodustamine olulisel kohal ka ettevõtluse kasvustrateegias. Eelkõige panustavad antud kliendigrupile (nagu ka teistele kliendigruppidele) kõik konkurentsipositsiooni tegevused, samuti on sihtgrupile kasutamiseks avatud finantsinstrumendid. Jätkusuutlike ettevõtjate (sõltumata ettevõtja suurusest või asukohast) pealekasvu ning arengu soodustamiseks mõeldud tegevused kajastuvad ärimudeli peatükis.

Piirkondlikud ettevõtjad moodustavad arvukuselt suurima segmendi Eesti ettevõtjaskonnast ning neil on kanda ka märkimisväärne roll tööhõives ning sotsiaalsetele ja regionaalsetele väljakutsetele vastamises. Arendustegevustes kannavad üht võtmerollidest maakondlikud arenduskeskused, mille ülesandeks on ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine äritegevuse alustamisel. Samuti saavad neist ühed peamised regionaalarengu strateegia ettevõtlusalaste eesmärkide elluviijad, mille meetmete sisu loomisesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
7.

Tegevussuunad ja alaeesmärgid

Strateegia tegevussuunad koos alaeesmärkidega koondavad endas eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi 16. Rõhutamaks strateegia ettevõtjakesksust, oleme tegevussuundade kujundamisel aluseks võtnud ettevõtte äriplaani loogika: ärimudel, arendustegevus, tootmine, müük ja turundus ning konkurentsipositsioon. Selline lähenemine võimaldab paremini adresseerida ettevõtte ärimudeli erinevaid koostisosi ja nende spetsiifilistele väljakutsetele paremini vastata. Ülevaatlikkuse huvides oleme nimetatud valdkonnad jaganud neljaks suureks tegevussuunaks (vt. Joonis 5. Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel).

Strateegia tegevuste planeerimisel lähtume kolmest põhimõttest:

  1. Strateegiline kliendihaldus – tugevdame riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel
  2. Ettevõtte arendamine – asetame toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku analüüsi, planeerimise ja rakendamise
  3. Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks muutes

Seejuures on eesmärgiks toetuste ja teenuste pakkumisel keskenduda majanduskasvu enim panustavate ettevõtete gruppidele (vt. eelnev sektsioon "Sihtrühmad").

JOONIS 5. Strateegia tegevussuunad ettevõtte äriplaani loogika alusel

Järgnevalt on iga tegevusvaldkonna all lühidalt kirjeldatud tänaseid väljakutseid ja seda, kuidas neile vastata plaanime. Samuti oleme igale tegevussuunale seadnud konkreetse eesmärgi ning mõõdikud oma tegevuse edukuse hindamiseks.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Ärimudel

Alaeesmärk - mida me tahame saavutada?

Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad

Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame:

  1. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 € (kolme aasta keskmisena; allikas: Äriregister)
    algtase (2011) 1150, sihttase (2020) 1600

  2. Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat (allikas: Statistikaamet)
    algtase (2011) 3217, sihttase (2020) 4000

Peamised väljakutsed:

  • ettevõtlusalaste teadmiste kasvatamine:
    Arengufondi läbiviidud GEM uuringu andmetel on Eestis ettevõtlusaktiivsuse määr kõrge, kuid ellujäämismäär madal. Ettevõtlusaktiivsuse määra poolest oleme endaga sarnaste riikide keskmisega võrreldaval tasemel. Varase faasi ettevõtete ellujäämismäär on aga Eestis võrdlusgruppide keskmistest oluliselt madalam. 17
  • innovaatiliste ja kiirelt kasvavate ettevõtete juurdekasv:
    Ettevõtete kasvuootuste näitajatena võib vaadelda ettevõtjate hinnanguid töötajate arvu kasvule ning rahvusvahelist ambitsiooni. Kui rahvusvahelistumise taseme poolest oleme sama arengutasemega riikide grupi keskmisel tasemel, siis ootused kõrgele töötajate arvu kasvule (st viie aasta jooksul rohkem kui 10 töötajat ja enam kui 50% kasvu) on Eestis varase faasi ettevõtjate puhul madalamad, jäädes alla ka Läti ja Leedu vastavatele näitajatele. 18
  • ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sundolukord, mitte turuvõimaluste ärakasutamine:
    Kuigi 13% Eesti tööealisest elanikkonnast on seotud ettevõtlusega, on üksnes pisut enam kui kolmandik neist langetanud otsuse turuvõimaluste kasutamiseks. Ülejäänud kaks kolmandikku on teinud selle otsuse sundolukorras ehk ettevõtlusega alustamine oli ainus võimalus elatise teenimiseks. 19 Kirjeldatud olukord on muuhulgas tingitud vajakajäämistest ettevõtlusõppe vallas koolides – võrreldes teiste Euroopa riikidega ei soodusta Eesti koolisüsteem ettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute väljakujunemist ja mitmekülgset arendamist.
  • Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike:
    Eesti ettevõttete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. 20

Tegevused, millega neile vastame 21:

  • loome soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ning nende edasiseks kasvamiseks:
    panustame ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimisse erinevates sihtrühmades, kujundame ettevõtlussõbralikke hoiakuid ühiskonnas, tõstame ettevõtlusteadlikkust, kaotame ettevõtjaks hakkamist takistavad barjäärid, nõustame ja pakume vajadusel finantstuge ettevõtlusega alustamisel ning proovime ausatele ebaõnnestumistele nn teise võimaluse anda. Seejuures aitame kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Jätkusuutlike ettevõtete pealekasvu tagamisel kannavad võtmerolli maakondlikud arenduskeskused, mille rolliks saab ettevõtjate nõustamine ja vajadusel ka finantstoe pakkumine alustamisel ning esmaste IKT-lahenduste kasutuselevõtul (nt tarkvara valikuks). Samuti saavad neist ühed peamised regionaalarengu strateegia ettevõtlusalaste eesmärkide elluviijad, mille meetmete sisu loomisesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustab.
  • suurendame ambitsioonikate äriideede juurdevoolu 22
    aitame arendada ärivõimaluste tuvastamise oskust tehnoloogia- ja turutrendide baasil; toetame äriideede ja prototüüpide arendamise protsessi ja ärikontseptsiooni testimist; toetame veelgi enam globaalse potentsiaaliga ideede jõudmist teostuseni; soodustame iduettevõtete kasvamist ettevõtteks ning panustame sellega ettevõtete ellujäämismäära tõstmisesse.
  • aitame luua ja rakendada ambitsioonikaid ärimudeleid:
    tõstame nii potentsiaalsete kui tegutsevate ettevõtjate motivatsiooni ja teadmisi, et osataks luua ja arendada uusi ärimudeleid (sh tõstes teadlikkust IKT-lahenduste kasutamise võimalustest, nii e-äri kui ka e-kaubanduse võtmes). Toetame globaalselt edukate brändide väljatöötamist, pakkudes ettevõtjatele koolitusi ja praktikume tootedisaini, tootmisprotsesside ja väärtusahela juhtimise valdkonnas. See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena.
  • tagame integreeritud ja kvaliteetse ettevõtlusõppe:
    ettevõtlusõppe süstemaatilisem ja kvaliteetsem edendamine erinevatel haridustasemetel ning selgepiiriline eristamine majandusõpetusest. Ettevõtluse integreerimine teistesse õppeainetesse, uute mänguliste ja interaktiivsete metoodikate väljatöötamise soodustamine (sh reaalainete õpetamisel) ning ettevõtjate suurem kaasatus õppeprotsessi. Seejuures pööratakse eraldi tähelepanu IKT lahenduste kasutamise võimalustele ja sellest sündivale kasule.
  • soodustame kapitali kättesaadavust alustavatele ettevõtetele:
    parandame varase faasi rahastamise kättesaadavust ja laiendame finantseerimisinstrumentide valikut ning hoogustame äriinglite tegevust.
  • soodustame spin-off ettevõtete loomist:
    soodustame arendusvõimekate ettevõtete spetsialistidel oma ettevõtte loomist, jagades palgatöölt ettevõtlusesse suundumisega kaasnevaid riske. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga soodustame ka ülikoolidest ja teadusasutustest väljakasvavate spin-off'ide arengut,
  • aitame tõsta juhtimiskvaliteeti:
    toetame kogenud rahvusvaheliste koolitajate ja edukate ettevõtjate Eestisse toomist, kes omavad nii sektorispetsiifilisi kui ka juhtimisalaseid süvateadmisi. Valdkondlikult soodustame ettevõtete rahvusvahelistumisele ning ekspordile suunatud koolitusi ja konsultatsioone ning ettevõtluspraktikate levikut valdkonna juhtivates ettevõtetes.

Ettevõtete võimekuste ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamine

Suurendame ettevõtete juhtumis- ning arendusvõimekust läbi ettevõtete teadlikkuse tõstmise ja uute teadmiste pakkumise.

Suuname oma tegevused peamiselt kasvu- ja võtmeklientidele kolmes valdkonnas:

  • ärimudel ja juhtimine
  • tootearendus
  • kaasaegne tootmisjuhtimine

Aitame ettevõtetel arendada ja kaasajastada oma ärimudelid läbi kaasaegsete seisukohtade ja praktiliste kogemuste levitamise ning juhtide vastavate oskuste arendamine. Tegeleme strateegilise juhtimise võimekuse arendamisega läbi koolituste eeskätt tootmisettevõtete hulgas.

Kasvuklientide juures on kõige olulisem teadmiste ning arendusvõimekuse suurendamine. Suuname ettevõtjaid otsima võimalusi oma toote täiustamiseks ja arendamiseks läbi innovatsiooni, IT ja disaini parema kasutamise kaudu. Aitame kaasa oma kauba- ja tootemargi arendamisele. Samuti peame oluliseks tootmiskorralduse täiustamise ja tootmisjuhtide arendamisalaseid tegevusi. Sel viisil tagame tootmisjuhtide sihipärase arendamise. Tähtis on tutvustada tootmisettevõtetele kaasaegseid tootmise infosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel efektiivsemaks muutuda.

Peame oluliseks tärkava ettevõtlushuvi kasvatamist ja juhtimist ettevõtte tekkeni. Seepärast viib EAS läbi peamiselt laiale auditooriumile suunatud ettevõtlusega alustamise populariseerimise üritusi nagu Ajujaht ja ettevõtlusnädal.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Arendus ja tootmine

Alaeesmärk - mida me tahame saavutada?

Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid.

Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame:

  1. Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPst (allikas: Statistikaamet)
    algtase (2011) 1,52%, sihttase (2020) 2%
  2. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse; allikas: Statistikaamet)
    algtase (2010) 9,7%, sihttase (2020) 18%
  3. Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades (allikas: OECD)
    algtase (2011) 51%, sihttase (2020) 65%

Peamised väljakutsed:

  • ettevõtete arendustegevuse võimekuse tase:
    võrreldes kõrgema tootlikkusega riikides on Eesti ettevõtete võimekus läbi viia arendustegevust madal 23 - T&A kulutusi deklareerinud ettevõtete arvu kasv on peatunud (samas kui T&A kulude kogumaht on suurenenud), kuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks peaks seda kiirendama. Silma torkab ka vähene T&A intensiivsus töötlevas tööstuses: ettevõtted kasutavad vähe toetavate sektorite lahendusi (nt IKT ja disain) ja uusi nn võimaldavaid tehnoloogiaid 24. Samas pakub näiteks IKT sektor olulisi võimalusi tootlikkuse suurendamiseks nii tootmis- kui teenussektorites 25 ning disaini kasutamine viib uute ja kvaliteetsete, inimeste vajadustest lähtuvate, majanduslikult ning ökoloogiliselt elujõuliste toodete ja teenuste väljatöötamiseni.
  • uuendustegevusest kasvav tulu:
    44% Eesti VKEdest on tegelenud toote- või protsessiuuendustega, 34% on viinud sisse muudatusi turunduse- või organisatsioonijuhtimise vallas ning ligi kolmandik neist on saanud kirjeldatud uuendustega hakkama ettevõtte oma jõududega. Samas jäävad Eesti innovaatorid alla oma Euroopa partneritele uutest toodetest ja teenustest saadava käibe kasvu osas. 26 Seega on kujunenud mõneti paradoksaalne olukord, kus Eesti ettevõtete seas on innovatiivseid ettevõtteid EL-i keskmisest rohkem, aga uutest toodetest saadav käive on märgatavalt väiksem.
  • uuendusalane koostöö T&A asutustega:
    aastatel 2008-2010 tegi innovatsioonikoostööd 42% tehnoloogiliselt innovaatilistest ettevõtetest (EL keskmine on 25%). Samas teevad Eesti ettevõtted suhteliselt vähe innovatsioonialast koostööd T&A asutustega - tähtsaimad innovatsioonipartnerid on täna tarnijad, kliendid ja samasse kontserni kuuluvad ettevõtted. Ülikoolidega tegi koostööd vaid 20% innovaatilistest ettevõtetest. 27
  • efektiivne tootmine ja teenuste pakkumine:
    Eesti tootmisettevõtete olulisemaid väljakutseid on tootmisjuhtimise parandamine - ettevõtjate hinnangul on ettevõtetes tihti problemaatiline tootmisprotsessi jälgimine ja tootmisseadmete ressursi kasutamine. Paljudel juhtudel ei ole süstemaatiliselt tegeletud olemasolevate seadmete tootmisvõimsuse maksimaalse rakendamisega ning tööjõu tõhusa kaasamisega. 28

Tegevused, millega neile vastame: 29

  • aitame tõsta ettevõtete arendusvõimekust ja motiveerida ettevõtteid arendusprojekte alustama:
    selleks toetame teadmiste ja oskuste arendamist ning vajaliku inimressursi ettevõttesse kaasamist.
  • aitame kaasa arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele:
    tagame innovatsiooniteenuste kättesaadavuse (konsultatsioon, turu- ja patendiuuringud, labori-, katse- ja arendustöö teenused, projekteerimine, kasutajakeskse disaini rakendamine jne) ning aitame kaasa innovatsioonialase koostöö arendamisele, sh rahvusvahelistes T&A konsortsiumites osalemisele. Samuti pöörame tähelepanu arendustegevuse tulemuste tootestamisele. Aitame leida rahastamislahendusi ettevõtete arendusprojektidele, kombineerides KredExi, EAS-i, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodumaise riskikapitalituru rahastusvõimalusi.
  • panustame tootmisefektiivsuse arendamisse:
    see hõlmab endas nii tootmisjuhtimisalaste teadmiste levitamist, rahvusvahelise kogemuse kaasamist kui ka tootmiskorralduse arendamist. Toetame ettevõtete tootlikkuse tõstmist IKT ja teiste võtmetehnoloogiate ning disaini kasutuselevõtu abil, ühendades investeeringute toetamise koolituse ja nõustamise vahendusega.

Ettevõtja arenguprogramm

Pakkumaks Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale terviklikku tuge tema kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel loome uudse meetme – ettevõtja arenguprogrammi.

Ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendihalduri koostöös kaardistatakse selle käigus ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks.

Arenguprogrammi tegevused on jagatud kaheks:

  1. ettevõtja arenguvajaduste väljaselgitamine;
  2. ettevõtja arendustegevuste läbiviimise toetamine (seotud personali, protsesside, toote- ja teenuse arendamise ning müügi- ja turundustegevuste läbiviimisega).

Võrreldes varasemaga kaob ära vajadus koostada erinevaid taotlusi erinevatest meetmetest toetuste saamiseks. Toetatavate tegevuste üle otsustamisel lähtutakse iga ettevõtte võimekusest ja võimalustest seatud eesmärke ellu viia. EAS osaleb ettevõtte arendamises kokku lepitud kava põhiselt.

Pilootprgrammiga alustatakse 2013. a sügisel, täismahus rakendamise käivitamine on planeeritud 2014. aastasse. 30

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Müük ja turundus

Alaeesmärk - mida me tahame saavutada?

Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad

  1. Eesti osatähtsus maailmakaubanduses (allikas WTO)
    algtase (2011) 0,099%, sihttase (2020) 0,11%
  2. Eksportööride arv (Statistikaamet)
    algtase (2012) 11281, sihttase (2020) 15700
  3. Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI- Unit value index; allikas Eurostat)
    algtase (2011) 130,6 , sihttase (2020) väärtuse kasv kiirem kui EL-is keskmiselt

Peamised väljakutsed:

  • kitsas ekspordibaas:
    Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on väga tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest. 31
  • eksport kui strateegiline tegevus:
    ettevõtete probleemid on napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime.
  • ettevõtete vähene ekspordialane koostöö:
    Eesti ettevõtted loevad oma suurimateks koostööpartneriteks kliente, tarbijaid ja tarnijaid 32. Eesti ettevõtetest on 2011. aasta andmetele tuginedes 93,4% mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ekspordi- ja välisturunduse arendamiseks – küll aga oleks võimalik neid tegevusi ellu viia omavahelises koostöös. 33
  • ekspordipiirkondade piiratus:
    60% eesti toodete ja teenuste ekspordist on suunatud lähiriikidesse Skandinaavias ja Baltikumis ning Venemaal, mis on Eesti peamine ekspordi sihtturg väljaspool Euroopa Liitu. Kaugematele sihtturgudele müüakse vaid 20% toodetest ja teenustest. 34

Tegevused, millega neile vastame: 35

  • kasvatame eksportivate ettevõtete arvu ja uutele turgudele sisenemise oskust:
    aitame vahendada Eesti ettevõtete kontakte nii lähemate kui kaugete turgude partneritele, suurendamaks ettevõtete võimalusi tootjana või teenuse eksportijana välisturule siseneda. Eksportööridele pakutakse sihtriigis infotuge, sihtriigi spetsiifilist nõustamist, koolitust ning teisi erinevaid eksporditoe teenuseid.
  • aitame hoogustada ettevõtjate eksporditegevust:
    eksporti alustavate ja eksportivate ettevõtete müügivõimekuse arendamiseks töötatakse välja riigipoolsed tugiteenused, mille põhirõhk langeb ekspordi pikaajalisele planeerimisele, oma brändi arendamisele, ekspordigarantiide pakkumisele ning uute ärivõimaluste loomisele, näiteks läbi e-kanalite.
  • soodustame ekspordikoostööd 36
    toetame Eesti ettevõtete osalemist rahvusvahelistes väärtusahelates, ühispakkumuste väljatöötamist ning ettevõtetevahelise strateegilise partnerluse tugevdamist.
  • Eesti kui innovaatilise riigi kuvandi loomine:
    näiteks start-up-Eesti kuvandi loomine, vastutustundliku ettevõtluse arendamine, Eesti kui e-riigi maine kujundamine.

Toetame Eesti ettevõtete eksporti läbi alljärgnevate tegevuste:

  1. Jagame ettevõtjale sihtturul edu saavutamiseks vajaminevat infot, loome sihtturgudel uusi ärivõimalusi ja osutame ettevõtjatele kohapealset tuge

    Tõstame Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust läbi sihtriigi spetsiifiliste koolituste ja pilootprogrammide, EAS-i välisesinduste võrgustiku laiendamise, välismesside ning turundusürituste korraldamise.

  2. Riiklikult tagatud ekspordilaenu väljastamine Eesti eksportööride välisklientidele

    Töötame välja skeemi rahastamaks Eesti eksportijate keskmisi- ja pikaajalisi eksporditehinguid, väljastades käibekapitali laenu välisostjatele Eesti toodete ja teenuste tarbimiseks. Ühtlasi pakume ekspordilaenudele riikliku tagatisega kindlustust.

  3. Ekspordi krediidikindlustuse pakkumine senisest rohkematele ettevõtetele ning senisest suuremas mahus

    Maandame Eesti eksportijate riske läbi ekspordi krediidikindlustuse pakkumise ning seeläbi ostja makseriski maandamise.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Konkurentsipositsioon

Alaeesmärk - mida me tahame saavutada?

Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame:

  1. Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis (WEF)
    algtase (2012) 34. koht, sihttase (2020) 25
  2. Eesti positsioon Doing Business edetabelis
    algtase (2012) 21, sihttase (2020) 15

Peamised väljakutsed:

  • kapitaliturgude arendamine:
    Ettevõtjad hindavad erinevate arenguetappide finantseerimisvõimaluste olemasolu jätkuvalt problemaatilisena, sellisel seisukohal on 34% ettevõtjatest. 37 Ettevõtjate võimalus väliseid finantseerimisallikaid (lisaks pankadele ja tutvusringkonnale) kasutada on liigselt piiratud. Era- ja riskikapitali investeeringud Eestis moodustasid 2011 aastal 0,04% SKP-st, mis on 8 korda väiksem Euroopa keskmisest. 38 Teadmised ja oskused (riski)kapitali juhtimisest on vähesed. Turul pakutavad era- ja avaliku sektori kapitalitooted ei taga oma piiratuse tõttu võimalike likviidsusriskide optimaalset maandamist.
  • kvalifitseeritud tööjõu pakkumine:
    probleemiks on kvalifitseeritud spetsialistide ning oskustööliste suurenev puudus 39, alaline vajadus on insenertehnilise kompetentsi juurdekasvuks. Haridussüsteemi väljund peaks olema paremas kooskõlas ettevõtete vajadustega, täna on ettevõtjate hinnangul kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus võrdlemisi halb (ettevõtjate hinnang 3,17/10). 40 Eestit ees ootavad demograafilised arengud seavad tööjõu pakkumisele täiendavad ulatuslikud piirangud.

    JOONIS 6. Tööjõu sisse- ja väljavool

    Eesti rahvastik on vananemas, mis tähendab seda, et tööturult hakkab väljuma igal aastal aina rohkem inimesi, kuid noori tuleb tööturule järjest vähem. Tuleb arvestada, et töötegijaid hakkab Eestis jääma vähemaks, mis tähendab, et olemasolevat tööjõudu tuleb efektiivsemalt kasutada.
  • arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamine:
    Eesti on seni käitunud investeeringute vastuvõtmisel peamiselt reaktiivselt, mistõttu ei ole me maksimaalselt ära kasutanud investeeringute kõrgemat lisandväärtust loovat potentsiaali. Eesti atraktiivsus uutele välisinvestoritele või reinvesteeringutele Põhja-Euroopa kontekstis on marginaalne. 2010. aastal tehtud investeeringute põhjal panustas Eesti kõigest 4%-ga (27 investeeringut) regiooni koguinvesteeringutesse. 41
  • riigi ressursside parem kasutamine innovatsiooni soodustamiseks:
    2010. aastal moodustas Eesti avaliku sektori kulutuste maht kaupadele, teenustele ja töödele 19,4% SKTst (2,8 miljardit eurot). Täna aga ei näe suurem osa ettevõtjaid riigihankeid innovatsiooni toetavatena ning riigihanke menetluspraktika ei avalda mõju innovatsioonitegevusele. 42
  • ettevõtjasõbraliku tegevuskeskkonna arendamine:
    Eesti lihtne ja ettevõtjaid vähekoormav ettevõtluskeskkond peab looma unikaalse konkurentsieelise Eestis tegutsevatele ettevõtjatele. Andmete esitamise lihtsuse ja mugavuse osas on mitmeid edasisi parandusvõimalusi.
  • maksukeskkonna konkurentsivõime:
    Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ajaga kaasaskäivat ja ettevõtjasõbralikku maksusüsteemi, mis soodustab hõive ja lisandväärtuse kasvatamist.
  • Eesti rahvusvahelise kuvandi arendamine:
    Eesti on nii ekspordi päritolumaa, investeeringute sihtriigi kui ka ettevõtete tegutsemiskohana maailmas pigem tundmatu. Siinsete ettevõtete ja majanduse kasvupotentsiaali avamiseks on vajalik Eesti teadvustamine rahvusvahelises plaanis põneva start-up-riigi, usaldusväärse eksportija ning paindliku tegevuskeskkonnana.
  • loomemajandussektori arendamine:
    arvestades valdkonna potentsiaali on alustavate ettevõtete seas vähe loomemajanduse ettevõtteid – paljud sisukad ideed ei jõua ettevõtlusesse. Juba tegutsevad ettevõtted on kas mikro- või väikefirmad ning ei suuda kasvada, vähesed pürivad mahtude suurendamise suunas. Napib võimalusi tootearenduseks, eksperimenteerimiseks, innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks. Kodumaine turg on väike, nõrk ekspordivõimekus ei luba äriplaane aga välisturgudele rajada. Väljaspool valdkonda on ettevõtete teadlikkus loomemajanduse võimaluste kohta madal ning sageli ei osata näha võimalusi, kuidas soovitud lisaväärtust koostöös luua. 43

Tegevused, millega neile vastame: 44

  • arendame kapitaliturge:
    arendame ja integreerime riskikapitaliturgu ja äriinglite võrgustikku nii instrumentide kui inimressursi osas, mitmekesistame (riigipoolsete) finantsinstrumentide valikut (näiteks crowdfunding, riskikapital, laenukäendused, fondid). Arendame kapitali vahendust ja investeeringuid soodustavat keskkonda.
  • parandame haridussüsteemi vastavust ettevõtete vajadustele:
    koostöös teiste asutustega täiustame olemasolevat tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi, arvestades sealhulgas erinevaid tööturgu mõjutavaid tegureid – haridus, demograafilised näitajad, ettevõtlusaktiivsus, välistööjõud. Ministeeriumite, kutsekoolide ja ettevõtete koordineeritud koostöös parandame ettevõtluse ja haridussüsteemi omavahelist sünergiat nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasandil ning aitame kaasa tehnilise kõrg- ja kutsehariduse populaarsuse tõstmisele. Aitame juurutada ettevõtete vajadustele suunatud spetsiifiliste koolituste läbiviimist, kasutades selleks paindlikke õppevorme ja lühiajalist planeerimistsüklit.
  • arendame välja tõhusa talendipoliitika:
    lihtsustame talentide leidmist, värbamist, sisserännet ja rakendamist nii ettevõtjate kui tööjõu osas. Muudame Eesti talentide sihtriigiks, kus kombineeritakse paindlikult personaalseid teenuseid, mis on vajalikud talentide ja nende pereliikmete Eestis kohanemiseks. Toetame talentide võrgustike teket ja koostööd ning panustame talendipoliitikasse läbi Eesti maine kujundamise ning sobiva elu- ja töökeskkonna loomise. Soodustame paindlike töövormide levikut.
  • suurendame arendusmahukate välisinvesteeringute mahtu:
    välisinvesteeringute meelitamisel keskendume proaktiivsele lähenemisele. Tuvastame Eestile potentsiaalselt atraktiivsed investorid ja leiame võimaluse pakkuda neile väärtustloovat keskkonda ja teenuseid. Võimalikult kõrget lisandväärtust loovate investeeringute saamiseks loome kompaktse investorteeninduse paketi, mis sisaldab tervikvaadet Eesti teadus- ja ettevõtluspartnerite pakutavatest võimalustest.
  • lihtsustame riigi ja ettevõtja suhtlust läbi halduskoormuse vähendamise:
    ettevõtjal peab tekkima lihtne ja mugav võimalus suhelda riigiga täies ulatuses e-kanaleid kasutades. Seisame selle eest, et see võimalus laieneks ka Euroopa Liidus. Erinevad e-lahendused peavad omavahel tõrgeteta suhtlema ning olema kasutajasõbralikud. Halduskoormuse vähendamiseks võtame eesmärgiks välistada kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise(sh ettevõtjate taotluste puhul), juurutatakse VKE-testi ning toetatakse EL õiguse ülevõtmist võimalikult vähimkoormaval viisil. Toetatakse halduskoormuse vähendamisse panustavaid projekte. Eraldi pööratakse tähelepanu riikliku e-kaubanduse keskkonna ja valmiduse arendamisele (sh tarbijate teadlikkuse tõstmisele).
  • analüüsime võimalusi maksusüsteemi arendamiseks:
    koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsime võimalusi maksukeskkonna kaasajastamiseks, tagamaks ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisus.
  • arendame ja turustame Eesti kuvandit:
    Eestit tutvustatakse maailmas kui paindliku ja ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonnaga ning mitmekülgsete, ühilduvate ja kasutajasõbralike e-lahendustega riiki. Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel seatakse kesksele kohale erasektori ja haridus-teadusasutuste vaheline koostöö ning investeeringud kõrgema lisandväärtusega tööstusharudesse.
  • tõstame loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet:
    loomemajanduses peituv potentsiaal loob ülejäänud majandusele juurde lisaväärtust, et koostöös sündivate uuenduslike lahenduste toel edu saavutada. Seetõttu on tähtis nii tugeva loomemajandussektori väljakujundamine kui ka võimaluste loomine selle sidumiseks ülejäänud majandusega. Loomemajandussektori arendamine põhineb kolmel sambal: teadlikkuse tõstmine ning koolitamine, alustavate ettevõtete ja inkubatsiooni toetamine, valdkondlike arendustegevuste ja ekspordi toetamine. Nende ettevõtete jaoks, mis vajavad terviklikuks arenguks mitmekülgset teenuste tuge ja keskkonda, pakume võimalust tegutseda loomeinkubaatorites, parandades seejuures tänaste inkubaatorite füüsilist keskkonda ja tehnoloogilist baasi, ning võttes eraldi vaatluse alla tehnilise sisustuse uuendamisvajaduse. Konkurentsivõimelistele ettevõtetele suuname valdkonnapõhised teenused, seda nt tootearenduse, rahvusvahelistumise, turunduse jms edendamiseks. Ekspordimahtude suurendamiseks loome erimeetmed, et tõsta tegevus välisturgudel siinse loomemajanduse potentsiaalile vastavaks ning arendada kasvuvõimelisi ettevõtteid.

Ettevõtjal lasuva regulatiivse koormuse vähendamiseks pöörame peatähelepanu järgmistele küsimustele:

  1. ehituslubade taotlemise protsessi lihtsustamine ja kiirendamine

    Luuakse moodul ehitusloa taotluse elektrooniliseks esitamiseks ja menetlemiseks. See võimaldab taotlust kiiremini esitada ja erinevate osapoolte vahel liigutada. Uue ehitusseadustiku raames mitmed praegu loakohustuslikud tööd tulevikus luba ei vaja.

  2. investorkaitse tõhustamine

    Vaadatakse üle (väike)osanike õigused ja kohustused eesmärgiga tagada nende huvide parem kaitstus. Väikeinvestorite aktiivsuse kasv parandaks ettevõtjate võimalusi kapitalile ligipääsuks.

  3. maksejõuetusmenetluse protsessi tõhustamine

    Ettevõtja pankrotiga seondub kolm probleemide gruppi: menetluse kestus, nõuete rahuldamise madal protsent ning nö uus algus. Menetluse kestus peab seniselt 3 aastalt oluliselt lühenema ning senisest suurem osakaal võlausaldajate nõuetest peab saama menetluse käigus rahuldatud. Kiire menetluse läbinud ettevõtja saab uuesti alustada ning seeläbi panustada oma teadmiste ja kogemustega ettevõtluse edendamisesse.

  4. ettevõtjate aruandluskohustuse vähendamine

    Väljatöötamisel on riigi poolt pakutav e-keskkond, mis võimaldab väikeettevõtjal oma raamatupidamisprotsessi lihtsustada. Samuti analüüsime võimalusi muuta ettevõtja aruandluskohustuse maht sõltuvaks käibe suurusest (sh statistiliste uuringute osas).

  5. EL-i siseturu arendamise toetamine

    Tõeliselt integreerunud Euroopa Liidu siseturu arengut toetades aitab see Eestil realiseerida arvestatavat majanduskasvu ja uute töökohtade loomise potentsiaali. Eesti huvides on regulatsioonide ühtlustamised ja lihtsustamised, ühtsete standardite ja koostalitusvõimeliste lahenduste välja töötamine ning tõhus halduskoostöö kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise edendamiseks, mis omakorda toetab Eesti ettevõtjate eksporti, välisturgudele laienemist, lisandväärtust loovate teenuste arendamist ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust. Eesti toetab algatusi integreerituma ja paremini toimiva teenusteturu edendamiseks ning EL-i kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi reformimist.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine
7.

Rakendamine ja juhtimine

Ettevõtluse kasvustrateegia ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia (TAI) elluviimine ja eesmärkide täitmise jälgimine ning vajadusel muudatusettepanekute (sh rahastusproportsioonide muutmisettepanekute) tegemine toimub vastavalt seadustes (sh. teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses, struktuuritoetuse seaduses) ning nende alusel välja antud õigusaktides kehtestatud korrale, tuginedes olemasolevatele koordinatsioonimehhanismidele ja loodavale nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele. Sellekohane info on üheks sisendiks Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel, juhtimisel ja seirel.

  • Strateegiate juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides.

Nutika spetsialiseerumise eesmärkide saavutamine on lisaks ettevõtluse kasvustrateegiale ja TAI strateegiale ning seotud teiste valdkondlike arengukavade, sh "Infoühiskonna arengukava 2014-2020", "Elukestva õppe strateegia 2014-2020", "Maaelu arengukava 2014-2020" ning teiste kasvuvaldkondadega puutumist omavate arengukavade elluviimisega.

  • Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Arengufondi roll on juhtkomitee töö korraldamine ja sisendi andmine otsusteks, kuid Arengufond ei oma otsustusõigust.
    • Juhtkomitee ülesandeks on jälgida püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ministeeriumidele, IPK-le ja TPK-le ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine.
    • Nutika spetsialiseerumise eesmärgid ja mõõdikud kavandatakse meetmete põhiselt lähtudes strateegiates püstitatud eesmärkidest.
  • Kasvuvaldkondade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kuni ei ole kokku lepitud teisiti, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume (sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse. Läbi tiheda koostöö ettevõtetega (nn. ettevõtluse avastusprotsess) ning teadlastega kavandatakse tegevusi ja tehakse ettepanekuid juhtkomiteele.
  • Nutika spetsialiseerumise juhtimis-, seire- ja koordinatsioonisüsteemi täpsem kirjeldus ning tööjaotus kajastatakse TAI strateegia ning ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanides koos üldise strateegiate koordinatsioonisüsteemiga.

Rakendusplaan

Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega (vt. Joonis 6. Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika rakendussüsteem).

Iga uue rakendusplaaniga esitatakse Vabariigi Valitsusele eelneva rakendusplaani täitmise aruanne.

Hõlmatud asutused

Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kujundamisel ja rakendamisel mängivad võtmerolli järgnevad asutused: 45

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – seab strateegilised poliitikasuunad ja kehtestab peamised rakendamispõhimõtted koos rakendusasutuste rollijaotusega.
  • Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon – nõustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministrit olulisimates poliitikaküsimustes ja hindab poliitika elluviimist.
  • Arengufond – viib ellu pikaajaliseks poliitikakujundamiseks vajalikku arenguseiret ja teostab riskikapitali otseinvesteeringuid kuni riikliku riskikapital fondifondi käivitumiseni. Jälgib ja analüüsib rahvusvahelisi majandusindekseid ning teeb nende põhjal poliitikaettepanekuid.
  • Sihtasutus KredEx – toetab ettevõtete arengut erinevate finantsinstrumentide pakkumise kaudu. KredExi portfelli kuuluvad nii laenud, krediidikindlustus kui ka riigi garantiiga tagatised. Uue suunana hakkab SA KredEx haldama riskikapitali fondifondi.
  • Kredex Krediidikindlustus AS - riigile kuuluv kindlustusselts, mis aitab Eesti ettevõtetel maandada nii ekspordi kui ka kodumaise müügiga seonduvaid krediidiriske. Sihtasutuse portfelli kuuluvad erinevad krediidikindlustustooted nagu tarnija- ja ostjakrediidi kindlustus.
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – aitab ellu viia innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikat läbi erinevate toetusskeemide, nõustamise ja koolituste. Perioodil 2014-2020 asetab sihtasutus senisest olulisemat suuremat rõhku pikaajaliste partnerlussuhete väljaarendamisele ettevõtjatega ning toetamisele läbi tervikliku arenguplaani.

JOONIS 7. Innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika rakendussüsteem

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Lisad

Lisa 1. Strateegia seosed EL-tasandi initsiatiividega

Kasvustrateegia koostamise strateegiline alus on EL-tasandil sõlmitud kokkulepped. Kõige kõrgemal tasandil lähtub strateegia EL 2020 46 üldeesmärgist tõsta liidu konkurentsivõimet ning järgib seejuures selle lipulaeva Innovaatilise Liidu 47 põhimõtteid. Seejuures on kasvustrateegia otseselt seotud EL tööstuspoliitika algatusega 48 ja Ettevõtlus 2020 teatisega 49 (sh Euroopa väikeettevõtluse algatusega). Piirkondliku koostöö kavandamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia 50 põhisuundadega.

JOONIS 8. Kasvustrateegia suhe EL algatustesse

Strateegia elluviimise seisukohalt on olulisimal kohal EL regionaalpoliitika rahastamiseks mõeldud struktuurifondid 51 - eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond, kuid ka Euroopa Sotsiaalfond. Lisaks struktuurivahenditele on strateegia rakendamise seisukohalt olulised ka EL tsentraalsed rahastamisallikad – EL teadus- ja innovatsioonipoliitika raamprogramm Horisont 2020 52 ja ettevõtete konkurentsivõime programm COSME 53.

VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Lisa 2. Strateegilised eesmärgid ja mõjumudel

Mõjumudeli arvutamisel on aluseks võetud Eesti 2020 strateegias seatud eesmärgid:

"Eesti 2020" Algtase
(2011-2012)
Sihttase
(2020)
Erasektori T&A kulutused 1,49% 2%
Eesti ekspordi osakaal maailmakaubanduses 0,099% 0,110%
Tööjõutootlikkus EL-keskmisest 67% 80%

EAS ja MKM viisid nende näitajate lõikes läbi analüüsi, selgitamaks, mida tähendab iga sihttaseme saavutamine kvantitatiivselt:

  • Erasektori T&A kulutuste soovitud taseme saavutamine tähendab, et kulutused aastal 2020 on 205 mln € suuremad
  • Eesti ekspordi osakaalu tõstmine maailmakaubanduses tähendab, et Eesti eksport peab perioodi jooksul kasvama 16 mld €.
  • Tootlikkuse taseme tõstmine 80%-ni EL keskmisest tähendab, et lisandväärtus peab kasvama 12,3 mld €.

EAS-i segmenteerimismudel näitas, et enim mõjutavad eesmärkide saavutamist sihtrühmad: "suurkliendid", "võtmekliendid", "kasvuettevõtted". Võttes arvesse riikliku sekkumise soovitavat ulatust (vt alltoodud joonis) tähendab see aastast kliendiportfelli juurdekasvu T&A eesmärgi osas 9,3%, ekspordi osas 10,4% ja tootlikkuse osas 12,6%.

Eesmärk Senine sekkumine Segmendi järgne sekkumine Soovitav sekkumine
T&A 72% 100% 75%
Eksport Ca 30-35% 86,6% 50%
Tootlikkus Ca 30% 35,6% 30%

Ülaltoodud arvutuste eeldused on järgmised:

  • Eksport- Iga investeeritud € aitab kasvatada ettevõtte eksporti 10 €
  • Lisandväärtus- Iga investeeritud € aitab kasvatada ettevõtete lisandväärtust 4 €
  • T&A- Iga investeeritud € tähendab, et erasektor lisab samuti 1 €, ehk riiklik investeering aitab kasvatada ettevõtete T&A kulutusi 2 €
VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Lisa 3. SWOT-analüüs

Tugevused

  • Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud ja dünaamiline
  • Üldjoontes ettevõtlussõbralik keskkond
  • Toimiv tugistruktuur ettevõtluse arendamiseks

Nõrkused

  • Eesti tootlikkus ja loodav lisandväärtus on olulisemalt madalamad Euroopa Liidu keskmisest
  • Eesti ettevõtjate toodang ja teenused paiknevad pigem väärtusahela madalamas osas
  • Ettevõtete ambitsioonikus on madal
  • Ettevõtete juhtimiskvaliteet on üheülbaline ja planeerimishorisont lühike
  • Eesti ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadusasutustega on nõrk
  • Ettevõtete omavaheline koostöö rahvusvahelisel turul toimimiseks on piiratud
  • Sihtturgude valik on kitsas ning mahud väikesed

Ohud

  • Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, st haridussüsteemi pakutav ei vasta alati tööturu nõudlusele
  • Demograafiline situatsioon näitab rahvastiku vananemist ja suhteliselt kõrget väljarännet
  • Majanduslik olukord peamistel sihtturgudel võib võtta negatiivse pöörde

Võimalused

  • Aktiivne panustamine ettevõtlusõppesse erinevatel haridustasemetel arendamaks ettevõtlikkust ja populariseerimaks ettevõtja elukutset
  • Finantsinstrumentide pakkumine ettevõtjate kapitalivajaduse leevendamiseks
  • Arendustegevustesse investeerimine ning osapooltevahelise koostöö soodustamine
  • Riigi mainekujundus kinnistamaks Eesti kui eduka ja innovaatilise maa kuvandit
  • Välisinvesteeringute meelitamine Eestisse loomaks töökohti
  • Talendipoliitika rakendumine, leevendamaks demograafilisi riske ja soodustamaks teadmussiiret
  • Halduskoormuse vähendamine parandamaks ettevõtluskeskkonda
  • Kasutada ära riigi kui targa tellija võimalusi
VisioonEesmärgidFookusedTegevussuunadJuhtimine

Lisa 4. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia maksumuse prognoos

Alaeesmärgid ja meetmed* Vastutaja Allikas 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Periood 2014-2020 kokku
Alaeesmärk 1. Eesti ettevõtted on konkurentsivõimelised globaalsetes kasvualades
1.1 Kasvualad (Koostöö arendamine, nõudluspoole poliitikad, start-up programm) MKM, EAS, AF SF 5 m€ 7 m€ 13 m€ 13 m€ 13 m€ 13 m€ 13 m€ 77 000 000
Alaeesmärk 2: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad
2.1 Ärimudel (Ettevõtlusteadlikkuse- ja võimekuse kasvatamine, ettevõtluskeskkonna arendamine) MKM, EAS SF+RE 4,75 m€ 8,5 m€ 8,5 m€ 8,5 m€ 9,2 m€ 8,8 m€ 6,5 m€ 54 750 000
Alaeesmärk 3: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt ning ressursisäästlikult kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid
3.1 Arendus ja tootmine (Ettevõtja arengu rätseplahendus) MKM, EAS SF 2 m€ 7 m€ 15 m€ 15 m€ 15 m€ 15 m€ 6 m€ 75 000 000
Alaeesmärk 4: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad
4.1 Müük ja turundus (Ettevõtjate arengu rätseplahendus) Vt. meede 3.1**
Alaeesmärk 5: Eesti ettevõtluskeskkond on maailmas konkurentsivõimeline
5.1 Konkurentsipositsioon (Kapitalile juurdepääs, välisinvesteeringute kaasamine, loomemajanduse arendamine)*** MKM, KredEx SF+RE 31,6 m€ 39,7 m€ 27,8 m€ 25,4 m€ 21 m€ 19,1 m€ 11 m€ 175 600 000
KOKKU 43,35 m€ 62,2 m€ 64,3 m€ 61,9 m€ 58,2 m€ 55,9 m€ 36,5 m€ 382 350 000

* Strateegilise planeerimise üleriiklik määrus (nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord") sätestab, et strateegia meetmed on "erinevate tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks". Strateegia tegevussuunad sisaldavad erinevaid üksiktegevusi, seega on need käsitletavad "meetmena". Seetõttu on käesolevas maksumuse prognoosis toodud välja strateegia tegevussuundade eelarved.

** Meetmete "Arendus ja tootmine" ning "Müük ja turundus" tegevused viiakse ellu ühe ja sama SF rakendusmeetme kaudu, sestap on läbipaistvuse huvides esitatud mõlema meetme eelarved koosvaadatuna

*** Ülevaatlikkuse huvides on eelarve ümardatud 100 000 € tasemele